Minu suhe toiduga hakkas peale nii, et olin noore tüdrukuna modell ja kõva tantsutrennis käija. Modellid pidid olema piitspeenikesed puusakondid sissepoole ja tantsutrennitüdrukutel pidi olema rammu, et vastu pidada. Nii ma pidin olema füüsiliselt vastupidav ent piitspeenike kondiklibu. Tol ajal olid moes igasugused kõhtu lahtistavad senna teed, mida kõik naised saledusrohuks tarbisid. Nii sain minagi selle nõksu kätte, et peale trenni õhtul hundi isuga õhtusöögi suur ports sisse vitsutatud ja pärat kange kõhtu lahtistav tõmmis sisse keeratud. Öösel väljus kõik õhtul näljakatteks söödu ja hommikul olid jälle puusanukid ilusti väljas! Nii see aga kaua kesta ei saanud. Ühel hetkel sai minu suur tantsutrennitegemine läbi, kuid söögi isu ja harjumused jäid endiseks. Keha on teatavasti selline aeglane elumuutustele kohanema, eriti kui juba kätte õpitud trikid tal hästi välja tulevad. Seoses trennitamiste jätmisega oli aga liikumist vähem ja kui modellitöös sain aru, et pole vaja nii luukere olla siis kadus ka mõte seda teed õhtuti lahtistina kasutada. Toimuski elustiili muutus, kus polnud niipalju energiakulutust trenni näol ja polnud vaja enam nii sale olla ja lahtisteid sisse vorpida.
Kui aga jätsin need tegevused avastasin ennast tõsiasja juures, et keha oli aastaid harjunud ootama seda (teed) mis tema eest toidu ära seediks ja kui seda väljaspoolt töö tegijat nüüd ei tulnud oli jama majas. Ehk minu söödud toit enam keha enda abil ei seedinudki. Mu seedimine ei töödanud enam. Võisin päevi käija puhitunud kõhuga ringi. Lisaks hakkasid tulema ka kilod. Sest toitumiskogused olid endiselt nagu spordipoisil ja  ka toidu sisu oli kaunis suvaline. Kõik jahud ja suhkrud ja pastad ja koka koolad.
Sain aru asja tõsidusest ja minu laienev vöö ümbermõõt tekitas juba muret.
Otsustasin hakata uurima ja katsetama. Mida peaks sööma, kuidas peaks sööma, et ainevahetus ja seedimine uuesti korda läheks. Uurisin absoluutselt kõike, mis vähedegi toitumisega seotud ja katsetasin kõikvõimalikke kasulikke soovitusi, uurimusi. Esimesed aasta ei olnud tulemusi märgata. Õigemini toidumenüü muutudes märkasin, et on kergem olla ja kilod kaovad, kuid teatud toiduained ja koosmõju tekitas endiselt seedimistöö seiskamist.
Alguses sobis mulle oma saavutatud kilode ja enesetunde hoidmiseks perioodiliste paastude tegemine. Uurisin kõik mis sai ja tegingi aastaid toormahla, taimetee ja smuuti ning taime toortoidupaaste.
Siis sain aru, et tegelikult on vaja osata süüa ja toituda aastaringselt enda füüsilise keha ja konstitutsioonile sobivaimal viisil. Teades tõdesid nii toidu kui enda kohta, osates kohandada toitumist vastavalt hetke iseärasuste ja vajadustele, omades alusteadmisi universaalsetest toitumiseseadustest.

Seda teen täna ja jagan oma 11 aasta toidu ja dieedipraktiku kogemusi ning teadmisi toidust, toitumisest, tervisest, lisanditest, paastust, jätkusuutlikust elustiilist.
Teadmised põhinevad lääne meditsiini toitumiseteaduse õpetustele, ayurveda (iidse elamise kunsti õpetustele), Gabriel Cousens, Conscious Eating teadmustele ja paljude muude praktikute ning enda aastate jooksul kogetud kogemusele, inimeste nõustamisele ning paastu läbiviimisele. Kui peaksin nime andma koondatud teadmistele siis nimetaksin seda jätkusuutlikuks ehk teadlikuks toitumiseks.